Rumori di Spogliatoio

Seisukoht: kas on eetiline otsida (ja saada) klikke seitsmeaastase jalgpalluri videoga?

Angelo PalmeriComment
Angelo Palmeri

Angelo Palmeri

Internetavaruste jalgpallimaailmas oleme harjunud läbi vaatama palju ja erinevat video- ja fotomaterjali. Märkame seda eriti nüüd, käimasoleva MM’i ajal: iga selline materjal võib olla ühtlasi naljakas kui ka imelik, samas lihtsalt kurb, teisalt ka kurioosne. Facebook ja Twitter ei filtreeri peaaegu midagi. Sajad ja tuhanded veebilehed refereerivad uudiseid lõpmatult. (101 Great Goals, Sport Bible jne.)

Aga minu küsimus on: Kas me peame seda kõike aktsepteerima? Kas me peame selle all kannatama? Kas selle all peavad kannatama lapsed?

Küsimus muutub tõsiseks siis, kui taoline materjal jõuab sotsiaalmeediast pärismeediani, pärisajakirjanduse kätte.

On muutunud juba praktikaks, et kui mingi naljakas video või suurepärane foto pannakse netti üles, siis toodab veebimeedia sellest koheselt artikli. Olgu selleks siis mõni imeline värav või väravavahi uskumatu prohmakas. Ka minust kirjutati “tohhoh!” artikkel kui ma 2013.a. Aastalõpu turniiril tegin prohmaka. Vead ja apsakad on osa mängust, neid ei saa välistada ja keegi meist ei ole nende eest kaitstud. Naersin oma eksimuse peale ja ei midagi hullu. Tegijal ikka juhtub ja elu läheb edasi.

Me oleme täiskasvanud inimesed nagu ka need profid, kes tänu kõiketeadvale internetile leiavad oma 15 minutit kuulsust ja võtame asja mõistusega ega võta ehk südamesse.

Aga kui selline asi peaks juhtuma noore jalgpalluriga?

Nädal aega tagasi pani “Õhtuleht” oma leheküljele üles selle video. Nõustume, et “Õhtulehe” puhul on tegemist pigem kollase pressiga kui jalgpallile spetsialiseerunud ajalehega. Ülespandud artikli pealkirjaks oli: Kristali poeg lõi Nõmme Kaljule James Rodriguezi iluväravaga analoogse kolli!

Siinkohal jätan ma kommenteerimata, kas tegemist oli iluväravaga või ei. Samuti hoian endale ka muud tehnilised üksikasjad ja arvamused, sest tegemist on noorte jalgpalliga. Jäägu see noortetreenerite vastutusalasse ja nende otsustada.

Mis aga minusse isiklikult puutub ja ka teistesse peaks puutuma, on asjaolu, et Eesti üks suur veebimeedia väljaanne kasutas ülaltoodud videot klikkide saamise eesmärgil.

Kas see on eetiline?

Laps on Levadia peatreeneri, Marko Kristali poeg Patrik. Juhul kui te olete ostnud ajakirja “Eesti Jalgpalli 2014” (2014. Aasta Premium Liiga klubide ja mängijate suurepärane tutvustus), siis olete te kindlasti ka lugenud väikest intervjuud Patrikuga. Ajakirja esikaanel istus ta kuulsa isa süles. Poiss armastab jalgpalli ja kes teab, ehk kasvab ka temast kunagi profijalgpallur nagu seda oli ta isagi.

Mitmeid aastaid tagasi ütles legendaarne Roman Ubakivi, et kõige tähtsam on see, et nad (loe: jalgpallurid) saavad oma eluga hakkama ja on muidu tublid inimesed.

See on tänuväärt ja õige mõte.

Me ei ole naiivsed ja arvame, et see video oli huvitav ainuüksi sellepärast, et tegemist oli Marko Kristali pojaga. Muidugi ei ole see poisi süü ehkki sellel on suur roll, et “Õhtulehe” kollane ajakirjanik otsustab kõike seda kajastada oma veebilehel, võrreldes lapse tabamust eriliselt James Rodriguezi (Kolumbia tähtmängija ja MM’i üks parimaid väravakütte) omaga.

Nagu ma ütlesin: MM’i ajal näeme palju virtuaalset jalgpalli netis.

Minu arvates ei tähenda see seda, et tuntud veebiajaleht (ehkki kollane) võiks avaldada kõike oma lehel, eriti veel siis, kui tegemist on lapsega.

Võrreldes pea kõikelubava internetiga vastutab meedia siiski oma käitumise eest.

Kas “Õhtulehe” ajakirjanikul puudus mõistuses filter, kui ta otsustas selle video artiklina üles panna? Kas kollane lambike ei hakanud peas põlema?

Ma ei ole ega vaidle vastu jalgpallikoolidele ja veel vähem lastevanematele, kui nad otsustavad noorte mängude videod YouTube’i üles panna või Facebookis jagada. See on nende asi. Kas see on õige või mitte, see küsimus ei ole käesoleva artikli päevakorrapunkt. Ütlen siinkohal ainult niipalju, et oma arvamuse selles asjas jätan ma enda teada.

Ajakirjaniku ja peatoimetajana oleksin ma noortejalgpalli “James Rodriguez’e” tabamuse jätnud oma veebilehele üles panemata.

Tegemist on eetilise küsimusega, mis seisneb selles, et meediad (mitte ainult Eesti meedia ja “Õhtuleht” veel eriliselt) kasutavad laste jalgpallivideosid klikkide saamise eesmärgil.

Nagu meie kaastöötaja, UEFA-B litsentsiga noortetreener Giovanni Costantino ütles:

Uudis sellest tabamusest on liialdus nagu ka lapse värava kommenteerimine. Jätame lapsed parem mängu nautima ja lõbutsema.

Ma nõustun temaga täielikult ja lisan omalt poolt: jätame tiitlid, tabamused ja prohmakad täiskasvanutele.


Toimetas suur sõber Janek 'Fiume' Jõgi